Autoritasu

Juhul, kui ettevõttel on aeg-ajalt tegemist kultuuriinimestega, võib varem või hiljem tekkida mõte maksta neile autoritasu. Kasulik nüanss on selle asja juures nimelt see, et firma saab inimesele maksta (töö)tasu, aga maksude pealt võib kõvasti kokku hoida. Ja kõike seda täiesti seaduslikult.

Kuidas see siis käib?
Kui lugupeetud kultuuriinimene mõtleb välja mingi teose, siis tekib tal sellele teosele automaatselt autoriõigus (kusjuures selleks ei ole vaja midagi kuskil registreerida ega mingeid formaalsusi täita). Ja kui teised inimesed või firmad tahavad seda teost kasutada, siis peavad nad maksma autoritasu (selle suurus ja maksmise kord tuleb omavahel kokku leppida). Autoriõiguse alla käivad kirjandus-, kunsti- ja teadusteosed. Autoriõiguse seadus loetleb üles terve hulk nimetusi, mis sinna alla kuuluvad - lisaks tavapärasele ilukirjandusele, fotograafiale ja maalikunstile kuuluvad sinna näiteks ka kõned, loengud, geograafilised kaardid, eksperthinnangud ja palju muud huvitavat.

Autoritasu maksustatakse tulumaksuga. Seda ütleb nimelt tulumaksuseadus (§ 16 lg 2). Kusjuures võiks tähele panna, et maksude poole pealt nimetatakse seda litsentsitasuks ja see ei hõlma mitte ainult autoriõiguse tasu, vaid palju rohkem asju - näiteks patendi, kaubamärgi, kasuliku mudeli või plaanide kasutamise tasu.

Sotsiaalmaksu autoritasult maksma ei pea, sest sotsiaalmaksuga maksustatakse ainult "aktiivne tulu" (nt palk). Praegusel juhul on tegemist passiivse tuluga, s.t. antakse kasutada intellektuaalset vara (passiivne tulu on näiteks ka intressitulu või üüritulu - ainult ootad passiivselt ja kasseerid raha). Samuti ei pea maksma töötuskindlustust ja kogumispensioni makseid.

Rahaline näide:
Kultuuriinimene Maali on joonistanud ühe maali, mis sulle kui firma esindajale väga meeldib ja sa tahaksid seda kasutada oma firma aastaraamatu esikaanel. Istute Maaliga maha ja lepite kokku, et firma ostab selle ära ja maksab autoriõiguse eest 10000 krooni. Kirjutatakse leping alla, shampus paugub, muusika mängib..
Kui firma maksab inimesele mingit tasu, siis peab firma ise tulumaksu sealt kinni pidama. Niisiis arvutab firma välja sellelt summalt makstava tulumaksu, mis on 21%x10000=2100 krooni. See läheb maksuametile ja muid makse siit ei tule. Ülejäänud summa (7900 krooni) võib tädi Maali pangakontole üle kanda.
Arvestatud tulumaks tuleb deklareerida (ja maksuametile üle kanda) sarnaselt palgaga - maksmisele järgneva kuu 10.kuupäevaks tulu- ja sotsmaksu deklaratsioonil (TSD lisa 1). E-maksuameti deklaratsioonis on teatavasti väljamakseliik nr 01 palk, aga 02 ongi juba litsentsitasu, nii et sinna lahtrisse tulebki kirjutada 10000. Ja tulumaksulahtrisse 2100. Ja ongi kõik.

Mida veel teada võiks?
Juhul, kui tädi Maalil ei ole veel ühtegi head maali ja sa hoopis tellid tema käest spetsiaalselt oma aastaraamatu jaoks ühe uue maali, siis pole tegu enam autoritasuga, vaid töötasuga. Ja sellisel juhul maksustatakse seda tasu nagu palka (sh sotsmaks jne).
Ja teine variant on see, kui tädi Maali on FIE, kes tegelebki maalide müügiga. Sel juhul ostjafirma mingeid makse ei deklareeri ega maksa, vaid kogu maksuteema jääb Maali enda kanda (ise deklareerib oma tulud ja maksab maksud (sh ka sotsmaksu)).


Allikad:
Autoriõiguse seadus - mis on autoriõigus, millal ja mis teostele tekib

Tulumaksuseadus

Maksumaksjate Liidu juristi artikkel rmp.ee kodulehel - lakooniline kokkuvõte autoritasu maksudest