Küsimus:
Kui maksan töötajale kulude eest avanssi, siis kas pean selle pealt mingeid lisamakse maksma?
Vastus:
Ei pea. Varem tõesti ütles tulumaksuseaduse üks punkt (§ 51 lg 4, kui päris täpne olla), et kui firma maksab töötajale välja avansse, ettemakseid või laenusid, siis ta tohib seda teha ainult vähem kui 50% töötaja brutopalgast. Kõik, mis läheb üle 50%, kuulub maksustamisele tulumaksuga. Kui laen või ettemaks kunagi hiljem tagasi laekus, siis sai ka tulumaksu tagasi, aga vahepealseks ajaks pidi selle siiski ära maksma (kui palju seda kuskil reaalselt tehti, on iseküsimus).
Aga alates 2009 algusest on maksuametnikud saanud aru, et asi polnud eriti loogiline ja nii tühistatigi see tulumaksuseaduse punkt.
Et nüüd ei läheks kohe suureks rahade väljamaksmiseks, viibutab maksuamet ikkagi kergelt näppu ja ütleb oma kodukal, et maksukohustus võib teatud juhtudel ikkagi tekkida. Näiteks siis, kui väljamakseid tehakse turuhinnast erineva hinnaga või kui need väljamaksed ei ole ettevõtlusega seotud.
Allikad:
Praegu kehtiv tulumaksuseadus
Eelmisel aastal kehtinud tulumaksuseadus
Maksuameti kommentaarid tulumaksuseaduse muudatuste kohta
Friday, March 13, 2009
Thursday, March 12, 2009
Dividendide maksmine ja deklareerimine
Küsimus:
Kui maksin omanikele dividende, siis kui palju makse pean maksma ja kuidas seda deklareerida?
Vastus:
Dividendidelt tuleb maksta tulumaksu, mille suurus on praegu teatavasti 21% brutosummalt (ehk 21/79 netosummalt). Seega kui kandsin omaniku pangakontole üle 10000 krooni dividende, siis tulumaksusumma on 10000x21/79=2658 krooni.
Maksud tuleb deklareerida TSD deklaratsioonil ja maksta dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäevaks (nagu teisedki TSD maksud).
Kõigepealt tuleb täita TSD lisa 7. Sinna tuleb ritta nr 7 kirjutada väljamakstud (neto)dividendide summa, mis praegusel juhul on 10000.
Lisaks tuleb täita vorm INF1. Selle leidmiseks tuleb e-maksuametis TSD deklaratsiooni veidi allapoole kerida ja seal lõpus paistabki INF1: Dividendide ja muude kasumieraldiste saajate kohta. Siin vormis tuleb ükshaaval nimepidi üles lugeda kõik isikud, kellele dividendi makstud on. Ja lisaks nimele on vaja teada ka isikukoode, aadresse ja osaluse protsenti. Iga isiku rea peale tuleb kirja panna väljamakstud summa - minu puhul on siis üks inimene ja (neto)summaks kirjutan ka siia 10000.
Lõpuks salvestan deklaratsiooni ja teen maksuametile rõõmsal meelel rahasüsti 2658 krooni!
PS Ülaltoodud jutt kehtib kõige lihtsama olukorra kohta, kus ettevõtte omanikuks on üks eraisik. Igasugu erandeid on kuhjade kaupa - punane tuluke peaks peas põlema minema näiteks siis, kui dividendi saab välismaalane või kui dividendideks jagatakse seda kasumit, mis tekkis enne 2000. aastat.
Allikad:
*EMTA spetsialisti artikkel RMP.ee kodulehel
*finance.ee foorumid
*TSD vormid e-maksuametis
*EMTA jutt INF1 täitmise kohta (hullult bürokraatlik)
Kui maksin omanikele dividende, siis kui palju makse pean maksma ja kuidas seda deklareerida?
Vastus:
Dividendidelt tuleb maksta tulumaksu, mille suurus on praegu teatavasti 21% brutosummalt (ehk 21/79 netosummalt). Seega kui kandsin omaniku pangakontole üle 10000 krooni dividende, siis tulumaksusumma on 10000x21/79=2658 krooni.
Maksud tuleb deklareerida TSD deklaratsioonil ja maksta dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäevaks (nagu teisedki TSD maksud).
Kõigepealt tuleb täita TSD lisa 7. Sinna tuleb ritta nr 7 kirjutada väljamakstud (neto)dividendide summa, mis praegusel juhul on 10000.
Lisaks tuleb täita vorm INF1. Selle leidmiseks tuleb e-maksuametis TSD deklaratsiooni veidi allapoole kerida ja seal lõpus paistabki INF1: Dividendide ja muude kasumieraldiste saajate kohta. Siin vormis tuleb ükshaaval nimepidi üles lugeda kõik isikud, kellele dividendi makstud on. Ja lisaks nimele on vaja teada ka isikukoode, aadresse ja osaluse protsenti. Iga isiku rea peale tuleb kirja panna väljamakstud summa - minu puhul on siis üks inimene ja (neto)summaks kirjutan ka siia 10000.
Lõpuks salvestan deklaratsiooni ja teen maksuametile rõõmsal meelel rahasüsti 2658 krooni!
PS Ülaltoodud jutt kehtib kõige lihtsama olukorra kohta, kus ettevõtte omanikuks on üks eraisik. Igasugu erandeid on kuhjade kaupa - punane tuluke peaks peas põlema minema näiteks siis, kui dividendi saab välismaalane või kui dividendideks jagatakse seda kasumit, mis tekkis enne 2000. aastat.
Allikad:
*EMTA spetsialisti artikkel RMP.ee kodulehel
*finance.ee foorumid
*TSD vormid e-maksuametis
*EMTA jutt INF1 täitmise kohta (hullult bürokraatlik)
Wednesday, February 25, 2009
Autoritasu
Juhul, kui ettevõttel on aeg-ajalt tegemist kultuuriinimestega, võib varem või hiljem tekkida mõte maksta neile autoritasu. Kasulik nüanss on selle asja juures nimelt see, et firma saab inimesele maksta (töö)tasu, aga maksude pealt võib kõvasti kokku hoida. Ja kõike seda täiesti seaduslikult.
Kuidas see siis käib?
Kui lugupeetud kultuuriinimene mõtleb välja mingi teose, siis tekib tal sellele teosele automaatselt autoriõigus (kusjuures selleks ei ole vaja midagi kuskil registreerida ega mingeid formaalsusi täita). Ja kui teised inimesed või firmad tahavad seda teost kasutada, siis peavad nad maksma autoritasu (selle suurus ja maksmise kord tuleb omavahel kokku leppida). Autoriõiguse alla käivad kirjandus-, kunsti- ja teadusteosed. Autoriõiguse seadus loetleb üles terve hulk nimetusi, mis sinna alla kuuluvad - lisaks tavapärasele ilukirjandusele, fotograafiale ja maalikunstile kuuluvad sinna näiteks ka kõned, loengud, geograafilised kaardid, eksperthinnangud ja palju muud huvitavat.
Autoritasu maksustatakse tulumaksuga. Seda ütleb nimelt tulumaksuseadus (§ 16 lg 2). Kusjuures võiks tähele panna, et maksude poole pealt nimetatakse seda litsentsitasuks ja see ei hõlma mitte ainult autoriõiguse tasu, vaid palju rohkem asju - näiteks patendi, kaubamärgi, kasuliku mudeli või plaanide kasutamise tasu.
Sotsiaalmaksu autoritasult maksma ei pea, sest sotsiaalmaksuga maksustatakse ainult "aktiivne tulu" (nt palk). Praegusel juhul on tegemist passiivse tuluga, s.t. antakse kasutada intellektuaalset vara (passiivne tulu on näiteks ka intressitulu või üüritulu - ainult ootad passiivselt ja kasseerid raha). Samuti ei pea maksma töötuskindlustust ja kogumispensioni makseid.
Rahaline näide:
Kultuuriinimene Maali on joonistanud ühe maali, mis sulle kui firma esindajale väga meeldib ja sa tahaksid seda kasutada oma firma aastaraamatu esikaanel. Istute Maaliga maha ja lepite kokku, et firma ostab selle ära ja maksab autoriõiguse eest 10000 krooni. Kirjutatakse leping alla, shampus paugub, muusika mängib..
Kui firma maksab inimesele mingit tasu, siis peab firma ise tulumaksu sealt kinni pidama. Niisiis arvutab firma välja sellelt summalt makstava tulumaksu, mis on 21%x10000=2100 krooni. See läheb maksuametile ja muid makse siit ei tule. Ülejäänud summa (7900 krooni) võib tädi Maali pangakontole üle kanda.
Arvestatud tulumaks tuleb deklareerida (ja maksuametile üle kanda) sarnaselt palgaga - maksmisele järgneva kuu 10.kuupäevaks tulu- ja sotsmaksu deklaratsioonil (TSD lisa 1). E-maksuameti deklaratsioonis on teatavasti väljamakseliik nr 01 palk, aga 02 ongi juba litsentsitasu, nii et sinna lahtrisse tulebki kirjutada 10000. Ja tulumaksulahtrisse 2100. Ja ongi kõik.
Mida veel teada võiks?
Juhul, kui tädi Maalil ei ole veel ühtegi head maali ja sa hoopis tellid tema käest spetsiaalselt oma aastaraamatu jaoks ühe uue maali, siis pole tegu enam autoritasuga, vaid töötasuga. Ja sellisel juhul maksustatakse seda tasu nagu palka (sh sotsmaks jne).
Ja teine variant on see, kui tädi Maali on FIE, kes tegelebki maalide müügiga. Sel juhul ostjafirma mingeid makse ei deklareeri ega maksa, vaid kogu maksuteema jääb Maali enda kanda (ise deklareerib oma tulud ja maksab maksud (sh ka sotsmaksu)).
Allikad:
Autoriõiguse seadus - mis on autoriõigus, millal ja mis teostele tekib
Tulumaksuseadus
Maksumaksjate Liidu juristi artikkel rmp.ee kodulehel - lakooniline kokkuvõte autoritasu maksudest
Kuidas see siis käib?
Kui lugupeetud kultuuriinimene mõtleb välja mingi teose, siis tekib tal sellele teosele automaatselt autoriõigus (kusjuures selleks ei ole vaja midagi kuskil registreerida ega mingeid formaalsusi täita). Ja kui teised inimesed või firmad tahavad seda teost kasutada, siis peavad nad maksma autoritasu (selle suurus ja maksmise kord tuleb omavahel kokku leppida). Autoriõiguse alla käivad kirjandus-, kunsti- ja teadusteosed. Autoriõiguse seadus loetleb üles terve hulk nimetusi, mis sinna alla kuuluvad - lisaks tavapärasele ilukirjandusele, fotograafiale ja maalikunstile kuuluvad sinna näiteks ka kõned, loengud, geograafilised kaardid, eksperthinnangud ja palju muud huvitavat.
Autoritasu maksustatakse tulumaksuga. Seda ütleb nimelt tulumaksuseadus (§ 16 lg 2). Kusjuures võiks tähele panna, et maksude poole pealt nimetatakse seda litsentsitasuks ja see ei hõlma mitte ainult autoriõiguse tasu, vaid palju rohkem asju - näiteks patendi, kaubamärgi, kasuliku mudeli või plaanide kasutamise tasu.
Sotsiaalmaksu autoritasult maksma ei pea, sest sotsiaalmaksuga maksustatakse ainult "aktiivne tulu" (nt palk). Praegusel juhul on tegemist passiivse tuluga, s.t. antakse kasutada intellektuaalset vara (passiivne tulu on näiteks ka intressitulu või üüritulu - ainult ootad passiivselt ja kasseerid raha). Samuti ei pea maksma töötuskindlustust ja kogumispensioni makseid.
Rahaline näide:
Kultuuriinimene Maali on joonistanud ühe maali, mis sulle kui firma esindajale väga meeldib ja sa tahaksid seda kasutada oma firma aastaraamatu esikaanel. Istute Maaliga maha ja lepite kokku, et firma ostab selle ära ja maksab autoriõiguse eest 10000 krooni. Kirjutatakse leping alla, shampus paugub, muusika mängib..
Kui firma maksab inimesele mingit tasu, siis peab firma ise tulumaksu sealt kinni pidama. Niisiis arvutab firma välja sellelt summalt makstava tulumaksu, mis on 21%x10000=2100 krooni. See läheb maksuametile ja muid makse siit ei tule. Ülejäänud summa (7900 krooni) võib tädi Maali pangakontole üle kanda.
Arvestatud tulumaks tuleb deklareerida (ja maksuametile üle kanda) sarnaselt palgaga - maksmisele järgneva kuu 10.kuupäevaks tulu- ja sotsmaksu deklaratsioonil (TSD lisa 1). E-maksuameti deklaratsioonis on teatavasti väljamakseliik nr 01 palk, aga 02 ongi juba litsentsitasu, nii et sinna lahtrisse tulebki kirjutada 10000. Ja tulumaksulahtrisse 2100. Ja ongi kõik.
Mida veel teada võiks?
Juhul, kui tädi Maalil ei ole veel ühtegi head maali ja sa hoopis tellid tema käest spetsiaalselt oma aastaraamatu jaoks ühe uue maali, siis pole tegu enam autoritasuga, vaid töötasuga. Ja sellisel juhul maksustatakse seda tasu nagu palka (sh sotsmaks jne).
Ja teine variant on see, kui tädi Maali on FIE, kes tegelebki maalide müügiga. Sel juhul ostjafirma mingeid makse ei deklareeri ega maksa, vaid kogu maksuteema jääb Maali enda kanda (ise deklareerib oma tulud ja maksab maksud (sh ka sotsmaksu)).
Allikad:
Autoriõiguse seadus - mis on autoriõigus, millal ja mis teostele tekib
Tulumaksuseadus
Maksumaksjate Liidu juristi artikkel rmp.ee kodulehel - lakooniline kokkuvõte autoritasu maksudest
Wednesday, January 28, 2009
Töölähetus (II osa)
Eelmisele lähetusteemale lisaks on terve hulk nüansse, mida lähetuste korral arvestama peab. Siin loetelus on üks osa neist.
Küsimus1:
kuidas tõendada lähetuse toimumist, kui kulusid ei ole (näiteks sõidab töötaja hommikul oma autoga Lätti ja õhtul tagasi) - maksuametil võib sel juhul tekkida kahtlus, et äkki on päevarahasid makstud ilma lähetuseta?
Vastus1:
Esimene kinnitus on töölähetuse otsus (seadus nõuab nagunii), aga see ei pruugi alati piisav olla.
Edasi on küsimus maksuametniku veenmises. Selleks sobivad kõik tõendid (ei pea olema raamatupidamislikud), mis lähetusega otsapidi seotud on. Näiteks sihtkohas sõlmitud lepingud, aruanded, kaasa toodud materjalid, tehtud fotod, kohapealsete ostude tsekid (ei pea olema ettevõtlusega seotud, aga lähetust võivad tõendada küll).
Küsimus2:
Kui töötaja käib töölähetuses isikliku autoga, siis kas ja kuidas saab kompenseerida?
Vastus:
Kompenseerimiseks tuleb töötajal tuua kütusetsekk ja lähetusaruandesse kirjutada arvestus, kui suur osa sellest oli lähetusega seotud (s.t. kui palju sõitis ta lähetusega seotud kilomeetreid).
Küsimus3:
Töötaja sõidab taksoga lennujaamast kesklinna - kas see hüvitatakse 35% reegli alusel või on see piiramata?
Vastus3:
See käib tavapäraste sõidukulude hulka ja hüvitatakse ilma piiranguteta. Samamoodi hotellist konverentsikeskusesse sõit läheb sõidukuludesse (mitte 35% alla), sest töötaja lähetatakse ikkagi konverentsikeskusesse, mitte hotelli.
Küsimus4:
Mis sinna 35% alla üldse käib?
Vastus4:
Muude lähetusülesande täitmisega seotud kulude hulka kuuluvad pagasivedu, linnasisesed sõidud, sideteenused ja muud töötaja lähetusega seotud kulud, mille hulka ei kuulu töötaja isiklikud kulud (näiteks toitlustuskulud, muuseumi piletid, kingaparandus, riiete pesu, keemiline puhastus jms).
Küsimus5:
Mis saab siis, kui töötaja ei tule pärast lähetust kohe tagasi, vaid jääb veel nädalasele puhkusele?
Vastus5:
Sel juhul ei ole tagasituleku pilet enam mitte lähetusest tagasitulek, vaid puhkuselt tagasitulek. Ja kui firma selle kinni maksab, on tegemist erisoodustusega.
Küsimus 6:
Kui lennuk väljub õhtul kell 10, kas siis selle päeva eest võib ka päevaraha maksta?
Vastus 6:
Ei või. Lennuk peab väljuma vähemalt 3 tundi enne keskööd.
Allikad:
RMP.ee artiklid ja foorum - igasugu probleeme ja artikleid
Maksuameti KKK lähetuse ja erisoodustuse teemadel
Töölähetuse määrus
Küsimus1:
kuidas tõendada lähetuse toimumist, kui kulusid ei ole (näiteks sõidab töötaja hommikul oma autoga Lätti ja õhtul tagasi) - maksuametil võib sel juhul tekkida kahtlus, et äkki on päevarahasid makstud ilma lähetuseta?
Vastus1:
Esimene kinnitus on töölähetuse otsus (seadus nõuab nagunii), aga see ei pruugi alati piisav olla.
Edasi on küsimus maksuametniku veenmises. Selleks sobivad kõik tõendid (ei pea olema raamatupidamislikud), mis lähetusega otsapidi seotud on. Näiteks sihtkohas sõlmitud lepingud, aruanded, kaasa toodud materjalid, tehtud fotod, kohapealsete ostude tsekid (ei pea olema ettevõtlusega seotud, aga lähetust võivad tõendada küll).
Küsimus2:
Kui töötaja käib töölähetuses isikliku autoga, siis kas ja kuidas saab kompenseerida?
Vastus:
Kompenseerimiseks tuleb töötajal tuua kütusetsekk ja lähetusaruandesse kirjutada arvestus, kui suur osa sellest oli lähetusega seotud (s.t. kui palju sõitis ta lähetusega seotud kilomeetreid).
Küsimus3:
Töötaja sõidab taksoga lennujaamast kesklinna - kas see hüvitatakse 35% reegli alusel või on see piiramata?
Vastus3:
See käib tavapäraste sõidukulude hulka ja hüvitatakse ilma piiranguteta. Samamoodi hotellist konverentsikeskusesse sõit läheb sõidukuludesse (mitte 35% alla), sest töötaja lähetatakse ikkagi konverentsikeskusesse, mitte hotelli.
Küsimus4:
Mis sinna 35% alla üldse käib?
Vastus4:
Muude lähetusülesande täitmisega seotud kulude hulka kuuluvad pagasivedu, linnasisesed sõidud, sideteenused ja muud töötaja lähetusega seotud kulud, mille hulka ei kuulu töötaja isiklikud kulud (näiteks toitlustuskulud, muuseumi piletid, kingaparandus, riiete pesu, keemiline puhastus jms).
Küsimus5:
Mis saab siis, kui töötaja ei tule pärast lähetust kohe tagasi, vaid jääb veel nädalasele puhkusele?
Vastus5:
Sel juhul ei ole tagasituleku pilet enam mitte lähetusest tagasitulek, vaid puhkuselt tagasitulek. Ja kui firma selle kinni maksab, on tegemist erisoodustusega.
Küsimus 6:
Kui lennuk väljub õhtul kell 10, kas siis selle päeva eest võib ka päevaraha maksta?
Vastus 6:
Ei või. Lennuk peab väljuma vähemalt 3 tundi enne keskööd.
Allikad:
RMP.ee artiklid ja foorum - igasugu probleeme ja artikleid
Maksuameti KKK lähetuse ja erisoodustuse teemadel
Töölähetuse määrus
Tuesday, January 27, 2009
Töölähetus
Küsimus
Töötaja läheb välismaale lähetusse - kuidas vormistada, mida maksta?
Vastus
Esiteks vormistamine.
Selleks, et töötajale välismaal tekkinud kulusid (nt hotell, takso jms) hüvitada ja päevaraha maksta, peab firma esmalt koostama selle kohta kirjaliku otsuse. Selles peab sisalduma:
1) sihtkoht (kuhu minnakse)
2) kestus (millal ja kui kauaks)
3) ülesanne (mida välismaal tehakse - ja et oleks ikka ettevõtlusega seotud)
4) hüvitatavate lähetuskulude ja päevaraha määrad (mis ulatuses kulud hüvitatakse - tavaliselt hüvitatakse niipalju, kui töölähetuse määrus maksuvabalt lubab välja maksta)
Hiljem, kui töötaja tuleb lähetuselt tagasi, täidab ta ära lähetuse aruande, kuhu paneb kirja, kui palju tal tegelikult majutuseks, transpordiks ja muudeks kuludeks läks. Ja paneb sinna kaasa kulusid tõendavad dokumendid.
Lähetuse otsuste ja aruannete blankette leiab näiteks RMP kodulehelt.
Teiseks maksmine.
Lähetuses käimise võlu on selles, et töötajale saab maksuvabalt maksta päevaraha 500 krooni päevas. See summa võib ka väiksem olla, aga mitte vähem kui 350 krooni. Võrdluseks:
Eesti-sisesel lähetusel on need summad vastavalt 80 ja 50 krooni ehk naeruväärselt väikesed.
Lisaks hüvitatakse tehtud kulud. Millised?
1) sõidupilet (nt lennupilet koos lennujaamamaksudega)
2) majutuskulu max 2000 krooni öö eest (Eesti-sisesel lähetusel max 1200 krooni)
3) reisikindlustus ja viisa
4) muud seotud kulud 35% päevarahast (ehk kui päevaraha makstakse 500 krooni, siis muid kulusid saab hüvitada 500x35%=175 krooni päevas)
Kusjuures nende asjade kohta ei pea töötajal olema korrektselt vormistatud arvet, vaid üldjuhul on vaja lihtsalt "kulu tõendavat dokumenti" (selleks kõlbab ka näiteks viisakoopia, sõidupilet jms).
Ja kuna kõik välismaal tehtud kulud on mingis välisvaluutas, siis kroonidesse ümberarvutamiseks tuleb võtta Eesti Panga kurss, mis kehtis lähetuselt tagasitulekule järgneval päeval.
Näide:
Mait töötab suures filmitootmisfirmas kaameramehena. Ühel päeval otsustakse Mait saata nädalaks Brasiiliasse, et teha filmi Brasiilia tuntud karnevalidest.
Alguses teeb Maidu ülemus lähetuse otsuse, kuhu kirjutab, et saadab Maidu lähetusse, sihtkohaks Rio de Janeiro, Brasiilia, kestuseks 12.03.2008-18.03.2008, eesmärgiks karnevali filmimine; päevaraha maksta 500 krooni ja majutust kuni 2000 krooni ja muid kulusid ka vastavalt seadusele.
Mait käib Brasiilias ära ja tuleb tagasi tunduvalt pruunima ja rõõmsamana. Ostis ise lennupileti, ööbis 6 ööd hotellis ja sõitis taksoga ringi ja tegi filmi.
Nüüd täidab Mait lähetuse aruande, kuhu kirjutab, et palun mulle hüvitada kulud. SÕidupiletite eest 20000 krooni, majutuskulud 6 ööd kokku 2000 BRL-i (see on Brasiilia rahaühik reaal), taksosõidud kokku 100 BRL ja päevarahad 7 päeva a 500 krooni. Arvestab BRL summad ümber eesti kroonidesse (selleks otsib internetist 19.märtsi BRL valuutakursi ja korrutab sellega läbi) ja liidab kõik kokku.
Ja paneb aruandele kaasa lennupileti (või reisibüroo arve), hotelliarved, taksotsekid.
Saadab kogu kupatuse raamatupidamisse ja jääb ootama rahaülekannet. Raamatupidaja kannab raha üle ja makse maksma ei pea, sest kõik summad on alla maksuvabade piirmäärade.
Allikad:
Töölähetuse määrus (kui palju ja mis korra alusel hüvitatakse)
Eesti Pank (valuutakursid - tänased, eilsed ja üleüle...eilsed)
Rio de Janeiro karneval 2009
Töötaja läheb välismaale lähetusse - kuidas vormistada, mida maksta?
Vastus
Esiteks vormistamine.
Selleks, et töötajale välismaal tekkinud kulusid (nt hotell, takso jms) hüvitada ja päevaraha maksta, peab firma esmalt koostama selle kohta kirjaliku otsuse. Selles peab sisalduma:
1) sihtkoht (kuhu minnakse)
2) kestus (millal ja kui kauaks)
3) ülesanne (mida välismaal tehakse - ja et oleks ikka ettevõtlusega seotud)
4) hüvitatavate lähetuskulude ja päevaraha määrad (mis ulatuses kulud hüvitatakse - tavaliselt hüvitatakse niipalju, kui töölähetuse määrus maksuvabalt lubab välja maksta)
Hiljem, kui töötaja tuleb lähetuselt tagasi, täidab ta ära lähetuse aruande, kuhu paneb kirja, kui palju tal tegelikult majutuseks, transpordiks ja muudeks kuludeks läks. Ja paneb sinna kaasa kulusid tõendavad dokumendid.
Lähetuse otsuste ja aruannete blankette leiab näiteks RMP kodulehelt.
Teiseks maksmine.
Lähetuses käimise võlu on selles, et töötajale saab maksuvabalt maksta päevaraha 500 krooni päevas. See summa võib ka väiksem olla, aga mitte vähem kui 350 krooni. Võrdluseks:
Eesti-sisesel lähetusel on need summad vastavalt 80 ja 50 krooni ehk naeruväärselt väikesed.
Lisaks hüvitatakse tehtud kulud. Millised?
1) sõidupilet (nt lennupilet koos lennujaamamaksudega)
2) majutuskulu max 2000 krooni öö eest (Eesti-sisesel lähetusel max 1200 krooni)
3) reisikindlustus ja viisa
4) muud seotud kulud 35% päevarahast (ehk kui päevaraha makstakse 500 krooni, siis muid kulusid saab hüvitada 500x35%=175 krooni päevas)
Kusjuures nende asjade kohta ei pea töötajal olema korrektselt vormistatud arvet, vaid üldjuhul on vaja lihtsalt "kulu tõendavat dokumenti" (selleks kõlbab ka näiteks viisakoopia, sõidupilet jms).
Ja kuna kõik välismaal tehtud kulud on mingis välisvaluutas, siis kroonidesse ümberarvutamiseks tuleb võtta Eesti Panga kurss, mis kehtis lähetuselt tagasitulekule järgneval päeval.
Näide:
Mait töötab suures filmitootmisfirmas kaameramehena. Ühel päeval otsustakse Mait saata nädalaks Brasiiliasse, et teha filmi Brasiilia tuntud karnevalidest.
Alguses teeb Maidu ülemus lähetuse otsuse, kuhu kirjutab, et saadab Maidu lähetusse, sihtkohaks Rio de Janeiro, Brasiilia, kestuseks 12.03.2008-18.03.2008, eesmärgiks karnevali filmimine; päevaraha maksta 500 krooni ja majutust kuni 2000 krooni ja muid kulusid ka vastavalt seadusele.
Mait käib Brasiilias ära ja tuleb tagasi tunduvalt pruunima ja rõõmsamana. Ostis ise lennupileti, ööbis 6 ööd hotellis ja sõitis taksoga ringi ja tegi filmi.
Nüüd täidab Mait lähetuse aruande, kuhu kirjutab, et palun mulle hüvitada kulud. SÕidupiletite eest 20000 krooni, majutuskulud 6 ööd kokku 2000 BRL-i (see on Brasiilia rahaühik reaal), taksosõidud kokku 100 BRL ja päevarahad 7 päeva a 500 krooni. Arvestab BRL summad ümber eesti kroonidesse (selleks otsib internetist 19.märtsi BRL valuutakursi ja korrutab sellega läbi) ja liidab kõik kokku.
Ja paneb aruandele kaasa lennupileti (või reisibüroo arve), hotelliarved, taksotsekid.
Saadab kogu kupatuse raamatupidamisse ja jääb ootama rahaülekannet. Raamatupidaja kannab raha üle ja makse maksma ei pea, sest kõik summad on alla maksuvabade piirmäärade.
Allikad:
Töölähetuse määrus (kui palju ja mis korra alusel hüvitatakse)
Eesti Pank (valuutakursid - tänased, eilsed ja üleüle...eilsed)
Rio de Janeiro karneval 2009
Subscribe to:
Posts (Atom)